Millised on aasta parimad ja halvimad börsid?

Turge juhtisid poliitika, keskpangad ja toorained Kristofer Vähi, SEB Marketsi aktsiaturgude analüütik

Võib öelda, et 2015. aastal olid olulisemad turge juhtivad tegurid poliitika, keskpankade tegevus ning toormete hind. Tootlustabeli alumisest otsast leiame mitu börsi, mille riikide majandus sõltub suuresti naftast või maagaasist, nagu näiteks Brasiilia, Kasahstan ja Colombia. Kuna toormehinnad on langenud, siis on pihta saanud ka nende toormetega tegelevad ettevõtted ja riikide majandus tervikuna. Samuti olid ühed halvema tootlusega turud Ukraina, Türgi ja Kreeka, mis olid kimpus poliitilise ebakindlusega.

Tabeli tugevamate tootluste hulgast leiame mitu Euroopa aktsiaturgu, mis on võitnud Euroopa Keskpanga (EKP) võlakirjaostu programmist. Lisaks odavamale kapitalile on EKP programm nõrgestanud ka eurot, mis muudab Euroopa ettevõtete kauba konkurentsivõimelisemaks. Lisaks on toormehindade langus toetanud veelgi Ida-Euroopa turge, sest fondid, mis keskenduvad arenevatele turgudele, olid sunnitud traditsioonilistele arenevatele turgudele, mis tihtipeale sõltuvad mõnest toorainest, otsima alternatiivi just meie regioonist. Nii on edukas olnud ka Tallinna börs.

Tabeli tipus troonivatel börsidel on teatavad eripärad, miks on nende tootlus just selline olnud. Läti tugev tõus toimus ilmselt paljuski tänu ühe suure ettevõtte väljaostupakkumisele. Venezuela börsi edukus võib olla petlik, kõneldes pigem riigi majanduse nõrkusest ja ebakindlusest. Venezuela boliivar on langenud ja hüperinflatsioon kasvab ning investorid on oma raha väärtuse säilitamiseks ostnud kokku aktsiaid, mis on nende hinna üles ajanud.

Järgmisesse aastasse vaadates võivad edasi kesta praegused, 2015. aastaga sarnased faktorid, et toorainehinnad on jätkuvalt madalal ning keskpankade poliitikas olulisi muudatusi pole. Erinev võib olla aga ajastus ehk see, kui palju on hindades kogu seda informatsiooni juba sees ning kas ja kui palju on ruumi sarnaste liikumiste jätkuks.

Languses börse iseloomustab valuutakursi suur kukkumine euro suhtes LHV Panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi

Edetabeli võitjate poolel on raske ühisnimetajaid välja tuua, kuid languses börse iseloomustab valuutakursi suur kukkumine euro suhtes ning riikide suur sõltuvus toorainete hinnast. Börside reastamisel tuleks arvestada ka börside käibe ning noteeritud aktsiate arvu ja turukapitalisatsiooniga. Näiteks Ventspils Nafta ülevõtmispakkumine on lennutanud Riia muidu väga tagasihoidliku liikumisega börsiindeksi maailma börsitõusjate esiritta.

Üldiselt peaks börsi käekäik indikeerima maa majanduse käekäiku tervikuna, kuid väikeste ja ebalikviidsete börside puhul see seos ei kehti. Kui järgmisel aastal peaks toimuma toorainete hinna järsk põrge, siis võib edetabel olla peapeale pööratud. Tallinna börsil on sellel aastal läinud hästi, kuid ka siin on igal üksikul ettevõttel indeksile niivõrd suur mõju, et seos majanduse ja börsi vahel ei joonistu nii hästi välja kui suuremate majanduste puhul.